täna vist saadakse see neetud ahi lõpuks valmis. nad on ära kriipinud mu vastvärvitud ukse, teinud teekruusiringid mu vaevaga välja puhastatud saja-aastastele aknalaudadele, ahju kuju ja suurust vastavalt omale suvale ümber kujundanud (nii et enne planeeritud välisvooder jääb kohe kindlasti panemata ja proovime leida mingit krohvi seda asendama), müürinud sisse ühe lahtise killuga tellise ning kritiseerinud mu kaminauksevalikut - nende arust oleks selline kahe uksega ja pudenemiseni ornamente, lillekesi ning muid joblungeid täis külvatud käkerdis palju stiilsem olnud kui praegune meeldivalt lihtne ning ruumide kavandatava stiiliga kokkulangev uks.
no teatud inimeste maitsega ma ei hakka vaidema - nemad teevad oma lillekesi ja jubinaid, mina ajan oma eestlaslikult lihtsat stiili ja kõik on rahul, eksju.
täna hommikul tuli mind äratama ärritunud ema, kes sundis mind jällegi ehitajate juurde, sest need tahtvat v e e l midagi oma maitse järgi kujundada. kuigi sai umbes poole neljani etv-st saateid vaadatud, ajasin end kohe üles. õnneks lahenes see asi suht rahulikult ning kehtima jäi siiski see, mida me paberil kujutanud olime. vähemalt sõnades ja järgmise kontrollimiseni.
ehh...

arutlen siin vaikselt omaette, kas minna nädalavahetuseks ulmikute kokkutulekule või mitte. mõnes mõttes tahaks minna - saaks seltskonda ja tuttavaid. samas jälle ei viitsi. äkki sajab vihma või on mul õhus ikka veel mingid omad teemad või on muidu igav...
oo need igavesed dilemmad :D
muidugi, mittemineku variandi puhul on see häda, et siis istun ma kodus edasi ning vingun, et pole see suvi nagu õieti kusagil käinudki. no nii ka ei saa ju, eks.

eeniveis. kirjutamine nagu edeneb ja nagu ei edene. eelmine kord edenes nii palju, et suutsin paberile panna pool lehekülge motiveerivat teksti, joonistada sinna alla jalge ees kasvava umbrohu ning seejärel 4 lk juttu ennast produtseerida.
ja selleks läks kõigest pool päeva.

ühesõnaga - võitlen antisotsiaalsusega, soss-seppadest potseppadega ning hirmuga, ega ma ometi oma tarkade prilliklaaside taga tegelikult imbetsill pole.