ma veendun ikka ja jälle, et infoteadus on maailma kõige mõttetum eriala. nagu mu kursakaaslastel, nii ka minul tekib umbes üe päeva küsimus, et miks kuradi pärast on vaja näiteks raamatukogus vastava kõrgharidusega töötajat? ei ole ju vaja 4 aastat ülikoolis, et õppida asju süstematiseerima. või siis milleks on vaja seda pidevat jahumist infovajadusest? see on olemas, kui tekib küsimus ja that´s it! ei ole vaja mingit ülipõhjalikku 3-aastast nämmutamist, et seda selgeks saada. need ained, mida praegu õpime, on sisult täpselt samad, mida juba 1. kursal läbi võtsime, ainult nimed on igal semestril uued. umbes nagu oleks see eriala loodud lihtsalt õigustamaks vastava teaduse olemasolu.
tore on näiteks see, kui õppejõud saab ka ise aru, millist hobusep*ska ta peab meile kulbiga pähe ajama ja teeb ka asja üle nalja, kuid enamus meie õppejududest on ehtsad bibliofiilid-kataloogidebiilikud. ma arvan, et nad istuvad õhtuti koos ja süstivad endale indekseid otse veeni ja saavad multiorgasme UDK-piibli võiduettelugemisest. hommikust bibliopohmelli leevendatakse mõõdukate koguste infopäringute ja märksõnadega ning algabki uus tööpäev, täis raamatukoguriiulite vahel kataloogikaartidega käsikiimlemist.
mõnikord ma suisa tunnetan seda kopitanud tolmust lehka, mis immitseb õppejõudude ruumidest pahaaimamatute tudengite poole ning üritab neid nakatada oma halli katkuga. hämmastav on see, kui paljude puhul see ka läbi läheb. immuunsüsteemi nõrkus? päritud eelsoodumus? igapäevane ajupesu? nii palju küsimusi, mis vastuseta jäävad...
eriti raske on meil ühe õppejõuga, kes eelmisel aastal oli ainuke heasüdamlik ja vaimukas tegelane kaardipakis, kuid sellel aastal on temaga toimunud absoluutne muutus. spekuleerime siiani, kas kukkus talle raamatukogus 10-kilone piibel pähe, sai ta UDK üledoosi või liitus ta lihtsalt mõrdade sektiga. (mõned märkused tema loengutest, kokku korjatud konspektiservadelt:
"See mõrd võiks verd sittuda, pardon my french." "Korralikult vedelat ikka, et pikk rida järel oleks, vabandan oma poola keele pärast."
"Ilmselge UDK üledoseerimine."
"Ta võiks mingi psühhoanalüütiku tripi teha."
"Huvitav, millal tal sünnipäev on? Peaks talle tordi seest välja hüppava kurjade vaimude väljaajaja kinkima."
ja siis kokkuvõte loengu lõpust:
"Siis kui kevad tuleb, muutub infoteadus veel vastikumaks - lumi sulab pealt ära ja sitt sillerdab."

sellist vaimustavat asja õpime meie... muidugi on asjal ka oma positiivsed küljed - kuna see jura on igal aastal sama, mis juba varem õpitud, ei ole üldiselt vaja ainetes kohal käia. mina näiteks käin esimeses/viimases loengus ja siis otse eksamile. ja keskmine pole selle all veel kannatanud :)