Rämpssaatest ja rämpssuhtumisest

Eilses “Kahvlis” noorukesi loomaaktiviste vaadates ja kuulates kogesin taas teatud sorti déjà vu tunnet – kui keegi võitleb mingi asja eest, tõmmatakse ta alati liistule. Mitte aga see, kes on oponent, konventsionalismi pooldaja. Nagu eilegi – koheselt tuli teemaks, mida neiud hetkel seljas kannavad, mis materjalist need asjad on ja kui need juhtusid olema kunstmaterjalidest, siis tõstis oponent kära, et neiud karusnaha vastu võideldes hoopis keemiatööstust pooldavad. Kui need esemed oleks aga olnud ehtsast nahast, näiteks jalanõud – siis oleks sellega probleem tekkinud.

Üks neiu ütleski: “Ega ma alasti käia ei saa.” Muidugi ei saa – aga kes selle peale mõtleb. Kui inimene on juba end vormistanud mingi äärmuse eest võitlejaks, siis tundub tema usutavus ja "õigsus" otseselt sõltuvat üldiste vigade hulga minimaalsusest. Mul hakkas neiudest suhteliselt kahju, sest nende sõnum ja info tegevuse kohta tegelikult vaatajateni ei jõudnud. Jõudis peamiselt Hardo Aasmäe jutt, et inimene ikka on kõigesööja ja peab saama ka iseenesest mõista kanda karusnahku, kuna meie kliima dikteerib selle.

Kummaline väide iseenesest. Ma pole kunagi omanud ühetgi karusnahast toodet, eelistan kanda villaseid kampsuneid ja sooje sokke; samuti ei mõista, kuidas saab näiteks efektne naaritsakasukas olla soojem kui villane mantel – no ehk on, kuid ma leian, et saan Eestimaa talves ka muidu ellu jäädud, kui laipadega eputades.

Inimene lihtsalt ei saa kõige vastu protesteerida. Kuigi mulle ka keemiatööstuse meetodid teinekord vastuvõetamatud on, mõtlen ma loogiliselt – midagi pean ma ju kandma. “Ega ma alasti käia ju ei saa”. Samuti ei tea, mis oludes mingi siga on olnud ja mismoodi ta tapetud on, kuid toetun infole, et Eesti sead on enamasti ikkagi sobivates tingimustes kasvatatud ja tapetud, ja ei loobu lihast. Midagi pean ma ju sööma.

Ei saa inimeselt eeldada, et kui ta juba on valinud mingi positsiooni, siis peab ta automaatselt esindama kõiki umbes sinnakanti jäävaid ning ma ei arva, et olles lihasööjast karusnahavastane, omaksin topeltmoraali.

Saan aru, kui oled selline tüüp, kes juhtumisi tänu kas heale kasvatusele või sotsiaalsele intelligentsile ei räägi teisele inimesele vahele, siis ei tasu tegelikult oma teemat “Kahvli” saatesse viia. Seal kisavad homofoobid geipooldajatest üle ning kõigesööjad karusnahavastastest, kasutegur aga eestlaste harimisel jääb ikka nulli lähedale.