Ma lõhkusin täna kõik ära. Kõik, mida lõhkuda andis. Mu tuba on täis kilde ja mu jalad on paljad. Mu valu voolab vaikselt välja ning värvib põranda punaseks. Alles jääb vaid tühjus. Kuhu on kõik kadunud? Valed, mis mu hinges olid, jätsid lahkudes alles sügaviku, mida ei täida ka tõed. Kus on mu tõde? Kus on mu armastus? Kus on mu elu? Kes ma olen ja miks ma kedagi - isegi ennast - enam ära ei tunne?
Kas nii minnaksegi hulluks?

Ma ei tea, kas ma olen homme siin. Mu käekotis on kaks plastpakenditäit valgeid ahvatlusi ja voodi ees poolik pudel rummi, mis aitavad mul kõigest vabaneda. Isegi kui keegi ütleks mulle mõne hea põhjuse, pole ma kindel, kas sellest piisaks. Küsige, kas ma olen homme siin. Kui ei, andke mulle andeks and thanks for the fish.