täna on selline päev, mil tahaks kõik perse saata. eriti mehed. kus kurat on mu wining-dining ja luuletused? roosid ja armastuskirjad?
selle asemel on mul mustad sokid, sitased nõud, burnout ja kõige sellega pean ma hakkama saama üksi. oma mees lihtsalt keeldub koristamisel aitamast ja väidab, et tal on vaja muid asju teha. "muud asjad" tähendavad arvutimänge. ja siis ütleb, et on haige. huvitav - mul on samad sümptomid pluss palavik, aga ilmselgelt s e e haiguseks ei kvalifitseeru. sest kui meestel on pisike batsill küljes, on nad kohe suremas, samal ajal kui naised 38-ga mägesid liigutavad. tõeline õrnem sugu.

teised mehed ajavad lihtsalt kuuli kokku oma msni-mölaga. võtke end kokku, ma ei kannata sellist haige kitse ila - kui teil on midagi head öelda, laske käia. kui ei, minge ja pekske kuskil nurga taga peaga vastu seina, aga ärge tulge minu õuele oma täielikult tsenseerimata verbaalkõhulahtisusega mu tuju rikkuma. kui teil midagi head öelda pole, olge lihtsalt vait - ega minu närvid ka rauast pole.

head krdi eestulevat naistepäeva.