loen päevi vabaduseni :) juba on toimunud silmaga nähtav progress - üle mitme kuu on valmimas üks pilt :) olen hakanud tervislikult toituma, üks viimaseid avastusi on porgandimahl. suur tänu tuttavatele, kes mind igale poole tassivad, nagu näiteks kinno ja klooga randa lumememme tegema :)

praegu homse seminari materjale klammerdades tuli mulle meelde film What Women Want. seda sellepärast, et mäletatavasti kuulis peategelane kõike, mida naised mõtlesid, sh oma naisalluvate mitte just kõige positiivsemaid mõttekäike tema enda kohta. ma tahaksin, et minu ülemus samuti kuuleks, mida ma tema kohta mõtlen. nagu näiteks seda, et minu eluunistus ei ole olla tema personaalne jooksupoiss ja must lammas, kes peab taluma kõike sitta, mis temal ainult pähe kargab. ja seda, et mis kuradi kombel on näiteks küpsiste ostmine seotud organisatsiooni missiooniga. ja seda, et ma olen liiga hea haridusega praeguse töö jaoks (ma olen nimelt ainuke, kellel on siin kuramuse p*saurkas projektijuhi haridus) ning mitte kuidagi ei saa minu tööd nimetada s i s u l i s e k s. ja ei, ma ei ole õnnelik tema tegemata töid endale kaela saades ja kuuldes, et ma ei oskavat ametlikke kirju koostada, kuigi ma olen seda oma emale juba aastaid teinud. ja ta on tegelikult vana ja kuivanud halvasti hooldatud juustega mõrd, kellel on õpitud abitus ning kes ei leiaks oma pead persest siis ka üles kui ümberringi oleks neoonteeviidad vilkuvate tuledega ning kolm püksata musklis meest lipukestega seal vehiks!!!!