sattusin ei-tea-miks lappama ühte suhtkoht vana tervishoiuteemalist raamatut ning kuna viimasel ajal olen jälle kokutama hakanud (üle vähemalt 5 aasta), otsustasin end veidi harida :)

kogelemine on neuroos, mille vallandavad enamasti psüühilised traumad. kogelejad on harilikult kergesti erutuvad ning labiilsed, nn. neuropaatilise konstitutsiooniga isikud. kogelemist esineb rohkem noormeas eas, poistel sagedamini kui tüdrukutel. kogelemist põhjustavad kas spastilist (toonilist) või kloonilist laadi krambid kõneelundite lihastes. esimesel juhul peatub kogeleja ühel häälikul või silbil [k(h) - ana], kloonilise puhul kordab ühte silpi (ka-ka-kana), enne kui saab kõnet jätkata.
tervise teejuht 2, 1989, lk 238

minu puhul on siis tegemist kloonilise ko-ko-kogelemisega.