lapsed kasvavad hämmastavalt kiiresti.
sa ei saa arugi, mis juhtunud on, kui ühel päeval äkitselt ilmuvad jututeemadesse armastus, suhted, tulevik jm sellised asjad, mille peale l a p s e d ei mõtle.
kui vanalt saab inimene tegelikult täiskasvanuks?
miks on (vana)vanematel nii raske uskuda, et nende pisikesest "nööbist" on saanud isiksus?

kes temast saab, kui kooli lõpetab? kui vanaks ta elab? kas ta värvib juuksed ära? kas temast saab üleöö punkar? kellega ja mitu korda ta abiellub? mitu last ta saab? kas tal saab õnnelik elu olema?
kas ta s a a b h a k k a m a ?

vaadates oma (just 3. klassi lõpetanud) õetütart, jooksevad mu peast läbi sellised küsimused. tunnen muret ning samal ajal arvan sisimas, et temaga saab siiski kõik hästi olema.
minuga ju sai ;)