et imelik on. torm väljas ja sees kuulab indrek klappidega ursulat - ma nakkan vist ikka ka mõnikord. jalad külmetavad. teeks veini aga mul on kahtlus, et mul on palavik. kraadida ei saa, sest siis tunnistab inimene end ametlikult haigeks ja ei saagi enam terveks. loogiline.

reede õhtu ja midagi peaks tegema. miski ürgsund ajab takka kuigi tegelt ei viitsi. hetkel ei käi isegi tööl, nii ei oma reede õhtu mingit erilist väärtust. siiski, näib, et harjumused on visad koolema.

lugesin epl-ist artiklit täide kohta. nüüd olen end päev otsa süganud. I think my mind is a wonderful thing.

rääkisime kadriga sellest, et võiks ekse jälitama hakata. saadaks roose ja kassipoegi ja jälitaks ja teeks fotosid jne. ja kui mingi kahtlane tibin tekib, siis paneks tema postkasti koerajunne ning kriibiks autole "ta on minu!"
jõululaupäeval hüppaks kingikotist alasti välja, ise täiesti pastakas, vehiks viinapudeliga ning kähistaks hullumeelse häälega "ma armastan sind!" ja maanduks efektselt pohlamoosikaussi.
uinuv mõistus sünnitab igasugu friike.

polegi ammu nii pikalt üksinda ruumis naernud. isegi vetsu pidi minema vahepeal - õnnetuse vältimiseks.

et siis reede õhtu ja imelik olla. igaüks tähistab omamoodi