algaja raamatute tõlkija nagu ma olen, surfan hetkel kõrgmeelestatult avastuste lainel; lühemaid, kuni paarikümneleheküljelisi tekste olen ühest keelest teise ümber pannud juba päris paras peotäis aastaid, kuid pikemate teostega tegelemine on siiski midagi täiesti uut ja üllatavalt tundmatut.

esimene raamat läks üle kivide ja kändude. mingi hetk keset tegemist tuli litsalt blokk ette ja pidin hambad ristis end edasi sundima. siis aga - plaks! - ja hakkas minema. mitu-setu korda üle toimetamist ja saigi enamvähem ühtlane tekst.

nüüd järgmisega on tunne väga positiivne. olen justkui mingist surnud punktist üle saanud - sünonüümid ja eesti keelele sobivamad väljendid lihtsalt hüppavad pähe. ei ole seda käivitumis- ning ülessoojenemismomenti enam hommikuti, saab kohe ühtlase tempoga päeva lõpuni lasta.

muidugi on enamiku jaoks see teema suhteliselt igav, kuid nagu lähedasemad teavad, olen hinges kohati äärmuslik keelepede. mulle on meelde jäänud, kuidas ühes kaugõppes toimuvas aines keeleteemalise loengu õppejõud ütles: "ja nüüd läheme järgmise, mitte nii kuiva ja igava osa juurde." no minu jaoks oli see "kuiv" osa tervest kursusest parim. vähe sellest - see ajas mind kohe päris elevile. nii et keelendite pähetulvamine võib minus sellise eufoorialaine tekitada küll, millisest siia sissekande pidin tegema.
:P

ahjaa, daily pussy: täna pissis mu kass kohvimasina kõrvale aknalauale, kinnitamata andmetel köögivaibale, lõhkus umbes viis minutit tagasi ühe joogiklaasi ära ja terve pikk päev on veel ees.
kuna ta armastab puudega köetava pliidi ahjus magada, siis mõtlesin tuld tehes sellele võimalusele, et ahjuuks kinni panna ja mõnuga kuivi kasepuid lisada. karmavõlg küll kasvaks, kuid enesetunne paraneks.