lammutasime täna vana pliidi koos soemüüriga ära, lahe tahmane töö :P vuntsid igatahes said nina alla ja ninast endast tuli umbes kartulipõllutäis mustust välja. nunnu, eks? ema tegi lõunaks poolvillast ja nüüd on mul tunne, et võiks ära surra, sest kõht on nii jubekolekohutavalt täis. vat kui vähe on õnneks vaja :P

ja isegi päike on viimasel ajal mu soovidele vastu tulnud ning muudkui aga paistnud.
maguslääge ja ülitore, tervislik ja vahelduseks isegi mitte natukene destruktiivne.
heh :)