Täna räägiksin naabritest. Sellest ei saa eestlasena ja maapiirkonna elanikuna kuidagi üle ega ümber.

Mis siis toimub? Meie maatüki naabril puudub nimelt täielikult kontseptsioon teiste eraomandist. Enda omandit kaitseb kuni teiste asjadesse nina toppimiseni välja, kuid kui läheb teiste omandi austamisse, siis hoidku küla inimesed suu kinni ja nii ongi.
Mees nimelt tuli ja kukkus meie maale mullavalli lükkama. Meie maade piir läheb mööda jõge ja onku kukkus meie jõekaldal lageraiet tegema (mis on keelatud, kui puudub kooskõlastus vastavate riigiametitega JA maa omanikuga), jõepõhja lükkama (samuti keelatud isetegevusena), tammi ehitama (jällegi keelatud, pluss on pool sellest meie maal) ja tagatipuks istutas meiepoolsele kaldale lükatud mullavallile veel mingid põõsajullad ka. Enne oli selles paigas võimalik jõe äärde näiteks käsi pesema pääseda, nüüd on pääs veeni tõkestatud.

Kui onkult aru pärida ja paluda see asi ära koristada, siis õiendab ta, et meie pahad inimesed oleme ja "mis see mullavall meile ikka teeb".

Ega väga teegi. Ja keskkonnateemalised rikkumised on juba kõik tänase hommikuse seisuga kaardistatud ja fikseeritud vastava ametkonna esindajate poolt (lisaks muule tuvastasid nad otse jõkke suubuva kanalisatsioonitoru). Küll sellega tegelevad nemad. Aga kulla onku, ühte ma sulle ütlen: ära siis ole üllatunud, kui ühel ilusal õhtul marsime meie oma sõpradega sinu õuele, võtame kaasa õlled ja grillivahendid ning teatame sulle: "Aga mis see väike grillipidu teile ikka teeb?"

Kuidas sina külale, nii küla sinule :)