katki olen. niiväga ei tahaks olla, kuid olen siiski.
kuidas on võimalik, et sa tahad midagi - või siis just ei taha - aga läheb ikka vastupidi.

täna oleksin teinud midagi halba. ise muidugi seda välja vabandades. õnneks küsis sõber - miks peaksin midagi taolist korda saatma, kas see teeks mul enesetunde paremaks?
ehk teeks, ehk mitte, kuid kaotaksin midagi selle juures, mida ehk enamasti isegi väärtustada ei oska - selle "hea" osa endast.

krt, kuidas tahaks lihtsalt, et parem hakkaks.