sain täna esmakordselt kokku ühe msnituttavaga, kellega juba mõnda aega suhelnud. kui ma õigesti mäletan, siis sest ajast, kui ma õismäel elasin, nii et aasta vast vähemalt. väga tore ja meeldiv inimene. mitte selline, nagu eile paraku jälle kukus olid (ok, chanel ei loe :)). kukus on üldiselt seni tore olla, kuni sulle ei koperda otsa mõni tuttav, kellega kaasnevad omakorda mõned purjus ja vabanduseta nähtused. nad ajavad igast poorist välja pseudofilosoofilist juttu, sekka klatshi ning heal juhul ka mõne õlle sulle peale. või siis tahavad kellegile lihtsalt sitasti öelda, kuna NEIL on sitt päev olnud või nad on lihtsalt masendunud. kuku oleks nagu mingi umbne laht, kuhu egomaniakid nagu õlireostus triivivad, et siis igal lähemalpositsioneerujal kuulmeavad oma kleepuvat mölapaska täis kittida.

õnneks taipasime kolida woodstocki. see päästis hommiku teatud momendini - nimelt jällegi tuttavateni.