siin ma siis nüüd istun - oma tugitoolis - ja haletsen end. mida ma õieti oskan? mitte midagi. või kui päris aus olla, siis oskan ma paljusid asju, aga kõiki neid sellisel keskmisel, "rahuldaval" tasemel. nagu hea käsitööline.

ma joonistan - samas, kaido joonistab nii nagu ei keegi teine. tema pildid on fantastilised ja ma tean, et ta nüüd ehk pahandab, aga ma siiski panen need vähesed, mis ta mulle saatnud on, siia üles. kui sa kurat näitust teha ei taha, siis vähemalt sellega pead nüüd küll leppima. niisiis - b predstavljajet, kaido galerii :)

1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8

ma kirjutan - trints, chanel ja paar-kolm tegelast kirjutavad palju paremini. trintsul on isegi raamat ette näidata. mida mina teen? minu tükid oleks nagu peale suur kõhukinnisust välja punnitatud. müts maha teiste, andekate ees.

ma teen mööblit - samas jällegi, kaido ja minu mööblit kõrvutades saab ka ninasarvik aru, kumma oma midagi ka väärt on.

ma ei ole kade. üldsegi mitte - ennast paneb ka imestama, kui unkade ma olen. olen pigem kurb, et mul ei ole seda, mis neil. ma kirjutasin siin kunagi tiibadeta inimestest - nende kõrval olen mina just selline.
veel on mul kahju, et minust saab kunagi vana tädi maali viie lapse ja viiekümne lapselapsega, kes kunagi ehk saab mingi tunnustuse selle eest, et iibesse oma panuse andnud ning tublisti veel nii kaua elus ka püsinud.

jah, muidugi - kõige tähtsam on olla hea inimene ning küll siis ka sind meeles peetakse pääle surma. heh. kas olete veel haledamat lohutust kuulnud? :)
ah, mida ma ikka vingun - lähen endale parem kuskilt korralikku ja töökat EESTI MEEST otsima, kellega koos oma uut karjääri ellu viima hakata.

b., endine luuser, tulevane korralik pereema