mõtled, et siis pole midagi kirjutada kui midagi ei toimu. tegelikult on just vastupidi. seepärast polegi tükk aega siia sattunud.
otsustasin nüüd siis lõpuks arsti juurde minna - hakkas tunduma, et 4 nädalat palavikuga on nats üksluine minu jaoks.

kui päris aus olla, siis on praegu suht segane aeg ja ma punnitan mõtlemist edasi lükata. krdi raske on.
muutused pole vist kunagi minu suured sõbrad olnud - ainult siis, kui ma neid ise kontrollida saan, on korras.

jätkan parem selle tegemist, mis mul kõige paremini välja tuleb. naeratan nii veenvalt, et isegi uskuma jään.

kõik on korras :)